Nahahooldus vastavalt soole ja vanusele

Ilu- ja nahahooldusmaailma turundus on justkui üks kaunis muinasjutt ja oi, kuidas mulle meeldib olla õel võõrasema, kes kerge võlukepi viipega sinna veidi “segadust” külvab. Müütide kummutamine ja ausus nahahoolduses keerutab üles üsna palju tolmu, sest aastaid ja aastaid on loodud uskumatuid mulle nii toodetest, kui protseduuridest. Kes, kuidas, mida ja miks peaks nahahoolduses kasutama? Mida rohkem, seda uhkem? Tegelikult ei ole nahahooldus üldse keeruline, ei ole vaja kasutada sahtlite viisi tooteid ja luua komplitseeritud kavasid. See postitus vastab küsimustele:

  • Kas mehed ja naised peaksid kasutama erinevaid nahahooldustooteid?
  • Kas vanus mängib nahahoolduses rolli?

NAHAHOOLDUS: NAISED VS MEHED

Soopõhine turundus ei ole midagi uut. Soopõhistele stereotüüpidele toetumist ei kasutada vaid ilu- ja nahavaldkonnas, see saab alguse juba lasteriiete ja mänguasjade poest. Kristiania Ülikooli professor Delphine Caruelle kirjeldab enda 2020 aasta artiklis “The End of Gendered Marketing” levinud tava: roosa on tüdrukutele ja sinine poistele, samuti esitletakse mehi ja naisi turunduse eesmärgil stereotüüpsetes soorollides, nt. koduperenaised ja ärimehed.

Kindel fakt on nn roosa maks (ingl. k. pink tax), kus üks ja sama toode, maksab erinevat hinda, vastavalt sellele kas toode on mõeldud meestele või naistele. Hea näide on žiletid, järgmisel korral, kui poodi lähed, siis võrdle meeste ja naiste žilette – toode on täpselt sama, aga roosa pakendi peal on hind kõrgem.

Õnneks on see trend muutumas, sest maailm muutub. Naistel ja meestel on üha võrdsemad võimalused õppimiseks, ka majapidamistöid ei jaotada enam naiste ja meeste töödeks, vaid jagatakse võrdselt. Samuti on muutumas noorte inimeste tõekspidamised soost. Sugu klassifitseeritakse spektrina, mitte – binaarsena. Just sellepärast jääb soolist turundust üha vähemaks ning ka nahahoolduses kerkivad küsimused, kas mehed ja naised peavad ikka erinevaid tooteid kasutama?

Meestele mõeldud toodete müügiargumendiks tuuakse sageli seda, et meeste nahk on erinev. Jah, mõningased erinevused on, eelkõige hormonaalsed. Meessuguhormoonide tõttu on meeste nahas rasu tootmine aktiivsem, rasu on rohkem ning poorid suuremad. Samuti on meeste nahk veidi paksem, kui naistel. Meeste nahas on rohkem kollageeni, aga elastsuses erinevust leitud ei ole. Huvitav fakt on see, et meeste naha paksus ja kollageeni hulk nahas väheneb lineaarselt, algab ~20ndates. Naiste puhul püsib naha paksus võrdlemisi ühtlane, kuni menopausini ning hakkab vähenema ~40 – 50ndates (Rahrovan jt., 2018).

Meeste nahahooldust võib mõjutada ka sage raseerimine, mis võib tekitada nahaärritust ja sissekasvanud karvu.

Erinevusi on, aga mitte ükski neist ei põhjenda ära miks on vaja meestele erinevaid nahahooldustooteid, kui naistele – see taandub vaid turundusele.

Mida rohkem tuua nahahooldusesse sooneutraalsust, seda populaarsemaks muutub igapäevane nahahooldus ka meeste seas. Seni, kuni pesugeele, seerumeid ja kreeme on vaja muuta “mehelikumaks” lisades erinevaid lõhnaaineid ning pakendades tooted tumesinisesse, rohelisse või musta pakendisse, lisades veel mõne mehise power märksõna, ei muutu midagi. Ikkagi jagatakse nahahooldus kaheks – nn ilu ja kreemipotsikute maailm jääb naistele ning meestele jäävad konkreetsed 2 in 1 tooted.

NAHAHOOLDUS JA VANUS

Nii nagu jaotatakse tooteid soopõhiselt on veel teinegi sarnane turundusnipp mida nahahoolduses laialdaselt kasutatakse – vanuse põhine lahterdamine. Kindlasti oled poes märganud, et toodete peal on kirjas sihtrühm – teismelised, 30+, 50+ jne. Põhjendatud sellega, et elu jooksul nahk muutub ning erinevas vanuses esinevad erinevad nahamured. Jällegi, see ei ole absoluutselt vale. Teismelistel esineb sagedamini aknet, sest kehas toimuvad hormonaalsed muutused. Inimese vananedes muutub naha seisukord – naharakud muutuvad (kujus ja suuruses), naharakkude uuenemine aeglustub ning rasueritus väheneb ~60% (Farage jt., 2013). Siiski on äärmiselt keeruline soovitada nahahooldustooteid ainult vanusest lähtuvalt. Naha seisukorda mõjutavad väga palju välised ja sisemised tegurid: nahahooldus, õhusaaste, UV – kiirgus, elustiil ja harjumused, kaasuvad haigused, geneetika, elu- ja töökeskkond jms.  

Kindla vanuse märkimine tootele võib olla ka lihtne soov muuta valiku tegemine kliendile lihtsamaks, aga siiski on tegu liiga suure üldistusega. 50. aastane inimene, kes on elu jooksul palju päevitanud, suitsetanud ja enda naha eest vähe hoolitsenud on hoopis teiste nahamuredega, kui 50.aastane, kes on regulaarselt kasutanud päikesekaitsekreemi ning elanud järgides tervislikku eluviisi. Nahahooldustooteid valides kehtib tõde:

Kui Sa ei oska endale sobivaid tooteid valida, siis aitab valikul kosmeetik või nahaõde. Kui oled hädas nahamurega, siis kõige õigem on alustada dermatoloogi vastuvõtust, kes vajadusel määrab ravi ning vastavalt sellele soovitab ka nahahooldust. Tähtis on õppida tundma enda keha ja nahka ning aru saada toimeainetest, siis muutub kindlate toodete valimine hoopis lihtsamaks.

Head,

L.R

Allikad:

Delphine Caruelle, “The End of Gendered Marketing”, https://www.kristiania.no/kunnskap-kristiania/2020/11/the-end-of-gendered-marketing/

Miranda A. Farage ; Kenneth W. Miller ; Peter Elsner ; Howard I. Maibach, Structural Char Structural Characteristics of the Aging Skin: A Review

Rahrovan S, et al, Male versus female skin: What dermatologists and cosmeticians should know, International
Journal of Women’s Dermatology (2018), https://doi.org/10.1016/j.ijwd.2018.03.002

Follow:
Liisa Raudmets
Liisa Raudmets

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

sotsiaalmeedia


Looking for Something?