Foto- ja laserepilatsioon

Kultuurilistel, meditsiinilistel, usulistel ja sotsiaalnormidest tulenevatest põhjustest on karvaeemaldusega tegeletud juba aastatuhandeid. Soovimatud karvad võivad põhjustada tõsist psühholoogilist stressi ning mõjuda inimese elukvaliteedile negatiivselt. Seetõttu otsitakse püsivamaid viise karvade eemaldamiseks, mis oleksid mugavamad ning tõhusamad, kui raseerimine, vahatamine või kitkumine. Foto- ja laserepilatsioon on viimase aastakümne jooksul olnud ühed enam nõutumad protseduurid esteetilises meditsiinis. Selles postituses kirjutan täpsemalt just nendest kahest, praegusel ajal kõige populaarsemast püsivast karvaeemaldusmeetodist.

SISUKORD

1. KARVADE ISELOOM JA KASV – seos foto- ja laserepilatsiooniga
karvade iseloom
kuidas mõjutab karva iseloom foto- ja laserepilatsiooni?
karvakasv
kuidas mõjutab karvakasv foto- ja laserepilatsiooni?
2. SEADMED KARVADE EEMALDAMISEKS
IPL ehk impulseeritud fotovalgus, RF + IPL & HPL (home pulsed light)
IPL vs laser (joonis)
3. PROTSEDUURI EDUKUST JA TURVALISUST MÕJUTAVAD TEGURID
4. KUIDAS NÄEB VÄLJA PROTSEDUUR – naha eel- ja järelhooldus, vastunäidustused
kellele ja mis piirkondadele foto- ja laserepilatsiooni teostatakse
enne protseduuri
protseduuri päeval
pärast protseduuri
5. TÜSISTUSED
Kasutatud allikad

Foto- ja lasererpilatsiooniga saab üsna kiirelt ning valutult vähendada karvakasvu, muuta karvad nõrgemaks (heledamaks ja pehmemkas), vähendada raseerimisest ja vahatamisest tingitud ärritust ning arme (põletikujärgne hüperpigmentatsioon – punakad-pruunid/lillakad laigud) – ühesõnaga muuta enda elu mitu korda mugavamaks. Siiski on laserprotseduuride kuur siiani küllaltki kulukas ning sageli tekitab sõna laser klientide seas hirmu – protseduuri ees on nii mõnigi halb eelarvamus. Tuginedes küsimustele, mis tulid läbi IG, enda teadmistele ning praktilisele kogemusele, üritan neid eelarvamusi vähendada ning selgitada täpsemalt, mis protseduuriga tegu on.

KARVADE ISELOOM JA KASV – seos foto- ja laserepilatsiooniga

karvade iseloom

Karvad, mis kasvavad inimkehal võib laias laastus jagada kaheks: terminaalkarvad – need on tugevad, tumedad ja pikad karvad: ripsmed, kulmud, juuksed, habe, karvad intiimpiirkonnal, meestel rinnal jms. Teine tüüp on vellus karvad, nn udukarvad – need on õrnad, pehmed, heledamad ja lühemad karvad, mis katavad praktiliselt kogu keha. Rohkem märgatakse neid näol, kõhul, alaseljal. See kuidas need karvad on jaotunud, oleneb inimese soost, vanusest ning geneetilistest iseärasustest.

Karvafolliikul ehk karvanääps on seotud mitmete erinevate struktuuridega: rasunääre, närvid, veresooned, lihas (pisike lihas töötab siis, kui tekib nn. “kananahk või tibutagi” – karvad lähevad turri), tüvirakud. Karvad saavad alguse karvanääpsu põhjast – karvasibulast, kus toimub rakkude moodustumine – karvade peamine koostisaine on keratiin, mis on proteiin ehk valk.

Karvade värv oleneb pigmendi – melaniini kogusest ning tüübist. Melanotsüüdid (pigmendirakud) toodavad kahte erinevat tüüpi pigmenti: eumelaniin, mis on mustjas-pruun ning feomelaniin, mis on punakas-kollane. IPL fotovalgus ning laseri impulss neelduvad vaid eumelaniinis ehk tumedat värvi karvas.

kuidas mõjutab karva iseloom foto- ja laserepilatsiooni?

Foto- ja laserepilatsioon toimivad selektiivse fototermolüüsi põsimõttel, mis tähendab seda, et valgus neeldub kindlas sihtmolekulis (kromofooris), karvaeemalduse puhul on sihtmärk pigment (eumelaniin) – see tähendab, et laserepilatsioon mõjub kõige paremini just tumedale termaalkarvale. Hallis, valges ja punases karvas ei ole pigmenti, kus valgus saaks neelduda! Tüvirakud, mis asuvad karvasibulas ei sisalda melaniini, aga neid kahjustab kuumus – tüvirakkude kahjustamine ennetab edasist karvakasvu.

karvakasv

Karvakasv on dünaamiline protsess – see toimub tsüklitena. Karvanääps läbib 3 faasi (mõned allikad lisavad ka 4nda – eksogeen, karva eemalduse faasi) ning tähtis on teada, et nende faaside kestvus on sõltuvalt keha piirkonnast erineva pikkusega:

• aktiivne kasvufaas ehk anageen – karvasibulas toimub aktiivne rakkude uuenemine. Näiteks kestab anageen peanahal 2 – 6 aastat, aga kulmudel ja ripsmetel 30 – 45 päeva. Samuti ei ole kõik karvad korraga ühes faasis. Peanaha näitel on ühe korraga anageeni faasis ~85% karvadest, kulmukarvade puhul, aga ainult 10%.
• vahefaas ehk katageen – kestab tavaliselt 2-4 nädalat. Selle faasi käigus eraldub karv karvasibulast. Kui karv on täielikult eraldunud ning ühendus veresoontega on katkenud algab kolmas faas.
• puhkefaas ehk telogeen – puhkefaas võib kesta mitu kuud. Puhkefaasi käigus lükatakse karv karvanääpsust ja nahast välja – karvad langevad välja. Pärast seda faasi algab kõik otsast peale.   

See on keeruline protsess, mida mõjutab inimese hormonaalne tasakaal, vanus, sugu, geneetilised iseärasused, toitumine ja elustiil, isegi keskkonnategurid nagu päeva pikkus ja aastaaeg.

kuidas mõjutab karvakasv foto- ja laserepilatsiooni?

Anageeni faas on parim aeg foto- või laserepilatsiooniks, sest sihtmolekul – eumelaniini on palju terves karvanääpsu ulatuses, impulsi ajal mõjutab tekkiv kuumus hästi ka karvasibulat.

* Viimastel aastatel on tulnud sellele põhjendusele vastuväiteid ning nüüd ütlevad osad allikad, et ei ole oluline millises karvakasvufaasis protseduuri teostada, inimese karv sisaldab samas koguses melaniini kogu karvakasvu tsükli jooksul.
Mina soovitan siiani protseduuri teostada võimalusel anageeni faasis, sest nii on suurem kahjustus karvasibulasse.

SEADMED KARVADE EEMALDAMISEKS

Valguspõhised seadmed, mida kasutatakse karvade eemaldamiseks, saab laias laastus jagada kaheks: IPL ehk impulseeritud fotovalgusel põhinevad ning laserid. Mõlemad seadmed kiirgavad valguskiirgust, mis nahka jõudes muutub soojuseks. Foto- ja laserepilatsioon toimivad selektiivse fototermolüüsi põsimõttel, mis tähendab seda, et valgus neeldub kindlas sihtmolekulis (kromofooris), karvaeemalduse puhul on sihtmärk pigment (eumelaniin). Kuumus kahjustab karvanääpsu rakke, põhjustades rakuvalkude ja fosfolipiidmembraanide keemilist denaturatsiooni (valk lõhutakse) ning mõjutades karvade kasvu tsüklilisust.

IPL vs laser

IPL ehk impulseeritud fotovalgus, RF + IPL & HPL (home pulsed light)

IPL ei ole laser. Erinevalt laserist, kus kasutatakse alati ühe kindla lainepikkusega valgust, tungib IPLi puhul läbi naha mitmeid erineva lainepikkusega valguskiiri – piltlikult võib seda kujutada, kui taskulambi valgusvihk. IPL on mugav ja kiire. Sageli odavam, kui laser, aga mitte alati. Ei sobi tumedatele nahatoonidele ning parima tulemuse saavutamiseks nõuab sageli pikemat kuuri, kui laserepilatsioon (oleneb seadmest ja kasutatavatest võimsustest). Soovituslik on naha jahutamine spetsiaalse jahutusseadmega, samuti kasutatakse protseduuri ajal naha peal alati läbipaistvat geeli.

RF ehk raadiolainetega kombineeritult kasutatakse lisaks valgusenergiale ka raadiolainete voolu, mis vähendab valgusenergia tugevust ning muudab läbi selle protseduuri “turvalisemaks”. RF on kromofoorist (sihtmärgist) sõltumatu ehk raadiolainetest põhjustatud kuumus nahas ei neeldu nii palju naha pigmendis nagu IPL.

HPL (home pulsed light) seadmed on turul alates 2008 aastast. Koduseks kasutamiseks mõeldud seadmed opereerivad nõrgematel võimsustel, et vähendada tüsistuste riski, aga regulaarsel ja järjepideval kasutamisel näitavaid häid tulemusi. Antud seadmeid tuleb kasutada tihedamini, võrreldes kliinikus tehtava protseduuriga.

NB! Üks suurimaid miinuseid selliste seadmete puhul on see, et inimesed kasutavad neid erinevate nahamoodustiste ja sünnimärkide peal, teadmata, et pidev kokkupuude valgusenergiaga võib neile negatiivselt mõjuda ning viivitada diagnoosi panekut.

Nd:Yag laser (1064nm)

Rubiinlaser (694nm)

Rubiinlaser oli esimene laser, mida katsetati ning uuriti karvaeemalduse eesmärgil. Sobib rohkem heledatele nahatüüpidele, fototüübid I – III. Rubiinlaserid ei ole karvaeemalduses tänapäeval enam väga levinud, sest need on üsna energiakulukad ja kallid.

PROTSEDUURI EDUKUST JA TURVALISUST MÕJUTAVAD TEGURID

Eelneva info põhjal on selge, et pealtnäha lihtne esteetiline protseduur on siiski küllaltki nüansirohke ja keeruline. Turvalise ja efektiivse protseduuri tagamiseks on vaja võtta arvesse mitmeid erinevaid tegureid. Mida täpselt jälgida?

KLIENDI VALIK JA ERIPÄRAD

• Karvade ning karvakasvu iseloom: mida tumedam (rohkem pigmenti) karvas on, seda lihtsamini neeldub valgusenergia karvas. Foto- ja laserepilatsioon toimivad kõige paremini just tumedale karvale.
• Nahatüüp: lisaks karvale sisaldab pigmenti (melaniini) ka inimese nahk, et vältida olukorda, kus valgusenergia neeldub suurel määral nahas (epidermises) ja tekib nahapõletus, on vajalik protseduurile tulla päevitamata. Tumedama fototüübiga inimeste puhul valitakse sobiv laser ning pikemad lainepikkused, mis tagavad turvalise protseduuri.
• Kaasuvad haigused, tarvitatavad ravimid: teatud endokriinhaiguste puhul võib foto- ja laserepilatsioon olla vähem tõhusam või nõuda pikemat kuuri, teatud autoimmuunhaigused võivad pärast laserepilatsiooni ägestuda. Samuti võivad naha tundlikumaks muuta erinevad ravimid ja taimeekstraktid. Äärmiselt tähtis on koguda enne protseduuri põhjalik anamnees ehk patsiendi haiguslugu.

SEADME TÜÜP NING KVALITEET

• IPL ja laseriseadmed on väga keerukad ning täpsed süsteemid, mis vajavad pidevat hoolt ning õiget käsitlemist. Seetõttu ei piisa ainult kvaliteetse laseri ostmisest, vaid ülimalt oluline on regulaarne tehniline hooldus ja masina kontroll (kalibreerimine).

KOOLITATUD SPETSIALIST

• Seadme kasutusoskus: spetsialisti oskus seadet parimal viisil kasutada – sobivate parameetrite valimine (lainepikkus, tugevus, impulsi suurus ja kestvus) vastavalt kliendile, vajadusel jahutusseadme ja/või geeli kasutamine tagab efektiivse protseduuri.
• Turvalisuse tagamine: väga oluline, on koguda enne protseduuri põhjalik anamnees, samuti on vaja hinnata patsiendi nahka ning nahamoodustisi. Spetsialist vastutab ka puhta töökeskkonna ja vahendite eest ning tagab turvavarustuse nii endale, kui kliendile.

SOBIVA KARVAKASVUFAASI TABAMINE

• Anageeni ehk aktiivse karvakasvu faasi ajal on karv kinnitunud karvanääpsu – laserepilatsiooni kahjustus karvanääpsu on suurem, sest karv neelab terves ulatuses valgusenergiat. Seetõttu on vajalik kinni pidada ka kindlast ajalisest skeemist. Üldised soovitused protseduuride intervalliks piirkonniti:
  Näol 4 nädalat
  Kaenlaalused 4-6 nädalat
  Bikiini 6-8 nädalat
  Jalad 8-12 nädalat

Esimesed 6-10 protseduuri tuleks teostada järjest, 1 aasta jooksul. Ülalpool väljatoodud intervallidega. Pärast seda soovitan protseduure korrata 1-2x aastas, et tulemust hoida. Muidugi võib kuuri pikkus ja intervallid muutuda vastavalt inimese eripäradele.

NB! Järgides kõiki ettevaatusabinõusid ning kasutades kvaliteetseid seadmeid õigete parameetritega, ei saa siiski garanteerida 100% turvalist protseduuri ning 0 karva elu lõpuni tulemust. Tegu on meditsiinilise protseduuriga millele ei saa 100% garantiid anda. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik läbida protseduuride kuur – nii saab kahjustada võimalikult palju karvu ning karvanääpsu, et uusi karvu kasvaks üha vähem.
Kõige õigem on kirjeldada foto- ja laserepilatsiooni, kui püsivat karvakasvu vähendavat protseduuri!

KUIDAS NÄEB VÄLJA PROTSEDUUR – naha eel- ja järelhooldus, vastunäidustused

kellele ja mis piirkondadele foto- ja laserepilatsiooni teostatakse

Foto- ja laserepilatsiooni saab teostada praktiliselt üle kogu keha, vältima peaks vaid väga silmalähedast piirkonda. Kõige populaarsemad piirkonnad foto- ja laserepilatsiooniks Medemis Clinicus on nägu, kaenlaalused ja bikiinipiirkond ning jalad. Veel teostatakse protseduuri seljale, tuharatele, kätele/õlgadele, kõhujoonele, rinnale. Bikiinipiirkonnal on võimalik karvu eemaldada ka häbememokkadelt ning meestel munandite pealt.

Protseduuri teostatakse nii naistele, kui meestele. Meestele peab selgitama, et kuuri kestvus võib olla pikem ning efekt lühem, sest meestel on üldiselt termaalkarvu rohkem ning testosterooni suurema hulga tõttu karvakasv aktiivsem.

Laste puhul on vajalik lapsevanema või hooldaja nõusolek, sest tegu on meditsiinilise protseduuriga. Tavaliselt pöörduvad protseduurile teismelised, ka neile on turvaline protseduuri teostada, aga taaskord võib kuur olla pikem ning efekt väiksem.

Kindlasti soovitan protseduuri inimestele, kes on hädas karvaeemalduse tagajärjel tekkinud ärritusega, pidev ärritus raseerimisest või vahatamisest võib jätta nahale armid ning tekitada sissekasvanud karvu. Foto- ja laserepilatsioon nõrgestab karvu – muudab karvad heledamaks ning pehmemekas. Karvakasv aeglustub ning läbi selle väheneb nahaärritus ning sissekasvanud karvad.

enne protseduuri

Enne protseduurile tulekut on vajalik hoiduda liigsest UV-kiirgusest vähemalt 1 kuu jooksul – nahka tuleb kaitsta SPF 30-50+, PA+++(+) päikesekaitsekreemiga või varjata riietega. Samuti ei tohiks vähemalt 1-2 nädalat enne foto- või laserepilatsiooni luua kunstliku jumet (solaarium, isepruunistavad tooted, spreipäevitus). Protseduuri ei tohi teostada päevitunud nahale!
Vähemalt 4 nädalat peab olema möödas karvade vahatamisest või kitkumisest ning soovituslikult ka depilatsiooni või pleegitavate kreemide kasutamisest.
Karvad tuleb raseerida eelneval õhtul või protseduuri päeva hommikul.

vastunäidustused:

protseduuri päeval

Protseduurile tulles peab olema töödeldav piirkond raseeritud, karvad ei tohi olla pikad, sest nii põletab foto- või laservalgus karvad ära ning suure tõenäosusega tekib nahale põletus. Tuimestavat kreemi kasutatakse laserepilatsiooni puhul väga harva, sest kreem peaks nahal olema vähemalt 1h, et see avaldaks piisavat mõju ning isegi siis on tunda kerget valu – see ei tee nahka täiesti tuimaks. Protseduur on väga kiire ja talutav erineva valulävega inimestele.

Protseduuri päeval väldi kehakreemide ja -õlide kasutamist, kaenlaalustel võimalusel deodorandi või antiperspirandi kasutamist. Kui töödeldavas piirkonnas on tätoveeringud, siis nendest liigutakse mööda – tätoveeringu peale foto- ja laserepilatsiooni teostada ei saa. Töödeldavas piirkonnas peab nahk olema puhas, vigastuste ja põletikuvaba (nahal ei tohi olla ka ohatist ehk herpest). Ära märgi nahale pastaka või tumeda markeriga ala, millele soovid foto- või laserepilatsiooni, joonised peab nahalt puhastama, et ei tekiks põletust (valgusenergia neeldub pigmendis!). Kui spetsialist teeb nahale jooniseid, siis kasutatakse selleks tavaliselt valget meigipliiatsit.

Foto- ja laserepilatsioon on mõlemad kiired protseduurid. Kaenlaalused ja bikiini piirkond võtab aega 15-20min, selle aja sees on ka konsultatsioon ja ettevalmistus (ainult esmane konsultatsioon võtab tavaliselt rohkem aega). Sääred ~30min. Sageli läheb suurem ajakulu just ettevalmistusele – anamneesi kogumine, protseduuri ja tüsistuste selgitamine kliendile, riietumine, naha ettevalmistus (geel). Protseduuri ajal on naha peal tunda kuumust, sageli kirjeldatakse seda, kui “pisikesi nõelakesi”. Naha tundlikkus oleneb ka kindlast keha piirkonnast, nt. jalad ei ole üldse nii tundlikud, kui sügav bikiinipiirkond. Mõned sähvatused võivad klienti ehmatada ning tekib tahtmatu spasm – see on täiesti normaalne.

pärast protseduuri

Koheselt pärast protseduuri võib esineda naha punetust ning karvanääpsu turset (justkui punetavad punnid, kupud). Nahk võib olla tundlikum ning sügeleda. Tavaliselt möödub esmane nahareaktsioon kiiresti – 15min kuni paari tunniga. Esmaabina võib nahale kanda Burnjel geeli, termaalvee või jahutava kompressi. Hiljem võib naha taastamiseks kasutada spetsiaalseid kreeme (CICA-, Bepanthen jms). Reaktsiooni tugevus oleneb kliendi nahatüübist, karva iseloomust ja seadme parameetritest.

Normaalne karvanääpsu turse pärast laserepilatsiooni:

~2 nädalat peab töödeldud piirkonda kaitsma UV-kiirguse eest, päikesekaitsekreemi või riietega, et vältida pigmendilaikude tekkimist (hüperpigmentatsiooni). Paar päeva või seni kuni nahk on ärritunud, tuleks vältida lisaärritust põhjustavaid tegureid: kuumus (saun), kloorivesi (bassein), aktiivained (happed, isepruunistavad tooted, koorivad tooted), parfüümid (alkoholisisaldus). Nahaärrituse korral võiks vältida ka väga kitsaste riiete kandmist.

TÜSISTUSED

Kõige sagedasemad kõrvalmõjud on ebamugavustunne (kerge valu) protseduuri ajal, naha punetus, karvanääpsu turse ning hüpo- või hüperpigmentatsioon (viimast esineb rohkem tumedama fototüübiga inimeste seas). Tõsisemaid kõrvalmõjusid nagu nahapõletus, follikuliit, armid, paradoksaalne hüpertrihhoos ja silmade kahjustus esineb harva.

Erinevaid kõrvalmõjusid on võimalik ennetada või vähendada järgides protseduuri eel- ja järelhooldust, kogudes põhjaliku anamneesi, valides kliendile sobivad parameetrid ning kasutades jahutusseadet (osadel seadmetel on jahutussüsteem juba osa laserist ning eraldi seadet selleks kasutama ei pea).  

Veidi täpsemalt kirjutan üsna haruldasest, aga siiski ebamugavast tüsistusest, milleks on paradoksaalne hüpertrihhoos. 0,6 – 10% inimestest juhtub, et karvaeemalduse asemel tekib karvakasvu vohamine või muutuvad karvad tugevamaks ja tumedamaks, seda nimetataksegi paradoksaalseks hüpertrihhoosiks. Enamjaolt tabab see tüsistus naisi, näo- ja lõua piirkonna karvade eemaldusel. Suurema riskiga on erinevate endokriinhaigustega naised, nt. PCOS – polütsüstiliste munasarjade korral on risk paradoksaalseks hüperptrihhoosiks suurem. Samuti on suurema riskiga tumedama fototüübiga inimesed (Fitzpatrick III -VI). Ei ole vahet kas nahka on töödeldud IPL fotovalgusega või laseriga. Tekkepõhjust ei teata, kuid mingil põhjusel stimuleerib valgusest tulenev kuumus karvakasvu mitte ei pärsi seda. Seetõttu on näo piirkonna karvaeemalduse puhul äärmiselt tähtis töödelda vaid piirkonda, kus karvad kasvavad ning mitte suuremat ala. Samuti on tähtis valida optimaalsed parameetrid, vastavalt patsiendile, et vähendada nahaärrituse ulatust.

Loodan, et see postitus annab baasteadmised foto- ja laserepilatsiooni kohta ning aitab otsustada, kas protseduur sobib või mitte. Tekkivatele küsimustele vastan kommentaarides ja läbi IG.

L.R

Kasutatud allikad:

• Thomas MM, Houreld NN. The “in’s and outs” of laser hair removal: a mini review. J Cosmet Laser Ther. 2019;21(6):316-322. doi: 10.1080/14764172.2019.1605449. Epub 2019 Apr 24. PMID: 31018716.
• Gan SD, Graber EM. Laser hair removal: a review. Dermatol Surg. 2013 Jun;39(6):823-38. doi: 10.1111/dsu.12116. Epub 2013 Jan 17. PMID: 23332016.
• Zandi S, Lui H. Long-term removal of unwanted hair using light. Dermatol Clin. 2013 Jan;31(1):179-91. doi: 10.1016/j.det.2012.08.017. Epub 2012 Oct 10. PMID: 23159187.
• Town G, Botchkareva NV, Uzunbajakava NE, Nuijs T, van Vlimmeren M, Ash C, Dierickx C. Light-based home-use devices for hair removal: Why do they work and how effective they are? Lasers Surg Med. 2019 Aug;51(6):481-490. doi: 10.1002/lsm.23061. Epub 2019 Jan 25. PMID: 30681170.
• Paasch U, Grunewald S. 2018 update on dermatologic laser therapy: Part 1 – epilation, vascular lesions and pigments. J Dtsch Dermatol Ges. 2018 Dec;16(12):1417-1423. doi: 10.1111/ddg.13702. Epub 2018 Nov 12. PMID: 30417560.
• Fernandez AA, França K, Chacon AH, Nouri K. From flint razors to lasers: a timeline of hair removal methods. J Cosmet Dermatol. 2013 Jun;12(2):153-62. doi: 10.1111/jocd.12021. PMID: 23725310.
• Buffoli B, Rinaldi F, Labanca M, Sorbellini E, Trink A, Guanziroli E, Rezzani R, Rodella LF. The human hair: from anatomy to physiology. Int J Dermatol. 2014 Mar;53(3):331-41. doi: 10.1111/ijd.12362. Epub 2013 Dec 30. PMID: 24372228.
• Lepselter J, Elman M. Biological and clinical aspects in laser hair removal. J Dermatolog Treat. 2004 Apr;15(2):72-83. doi: 10.1080/09546630310023152. PMID: 15204156.
• Laser and light based hair removal BY PAOLO BONAN, MICHELA TROIANO, NICOLA BRUSCINO
• Yaghmai D, Garden JM, Bakus AD, Spenceri EA, Hruza GJ, Kilmer SL. Hair removal using a combination radio-frequency and intense pulsed light source. J Cosmet Laser Ther. 2004 Dec;6(4):201-7. doi: 10.1080/14764170410008133. PMID: 16020204.
• Smędra A, Szustowski S, Klemm J, Jurczyk A, Zalewska-Janowska A, Berent J. Complications of aesthetic medicine procedures: five case studies. Arch Med Sadowej Kryminol. 2015;65(3):158-72. doi: 10.5114/amsik.2015.58161. PMID: 27003866.
• Riml S, Larcher L, Grohmann M, Kompatscher P. Second-degree burn within a tattoo after intense-pulsed-light epilation. Photodermatol Photoimmunol Photomed. 2013 Aug;29(4):218-20. doi: 10.1111/phpp.12039. PMID: 23815356.
• Goldberg D. Laser complications: hair removal. J Cosmet Laser Ther. 2006 Dec;8(4):197-202. doi: 10.1080/14764170600981722. PMID: 19839173.
• Schuler A, Veenstra J, Tisack A. Folliculitis Induced by Laser Hair Removal: Proposed Mechanism and Treatment. J Clin Aesthet Dermatol. 2020 May;13(5):34-36. Epub 2020 May 1. PMID: 32802254; PMCID: PMC7380697.