Isepruunistavate toodete maailm on lai ja põnev valdkond. Madara Fake It arvustust kirjutades tekkis nii palju hetki, kus mõtlesin, et okei, seda infot tuleb lähemalt seletada. Seega lasin uudishimul ja loovusel vabalt lennata ning tulemus on üks pikimaid postitusi blogis. Soovitan seda postitust lugeda enne Madara arvustust.
Nagu ikka, proovisin teema võimalikult lihtsalt lahti seletada. Lisasin ka sisukorra, mille kaudu saab kohe kindla teema peale hüpata:
sisukord:
1. MINU KOGEMUS ISEPRUUNISTAVATE TOODETEGA
– isiklik kogemus, varem kasutatud tooted.
2. MIKS ON ISEPRUUNISTUVAD TOOTED NII POPULAARSED?
– lühike ajalugu.
3. KUIDAS ISEPRUUNISTAVAD TOOTED TÖÖTAVAD?
– keemilised ained ja reaktsioon, kas isepruunistajad kaitsevad UV – kiirguse eest?
4. MIS JUHTUB PÄRAST ISEPRUUNISTAJA NAHALE KANDMIST?
– reaktsiooni avaldumine ja mõju nahale.
5. ISEPRUUNISTUVATE TOODETE VALIK
– paikselt kasutatavad vahendid (kreemid, vahud, sprei), tabletid, süstid.
6. SPREIPÄEVITUS
– sprei eripära.
7. LOODUSLIK ISEPRUUNISTAJA
– sünteetiline vs looduslik DHA.
8. ISEPRUUNISTAJAD JA RASEDUS
– kas ja mida kasutada?
9. ISEPRUUNISTAJAD JA LASER-/FOTOEPILATSIOON
– mida tuleb teada enne ja pärast protseduuri.
10. KAS ISEPRUUNISTAVAD TOOTED ON TURVALISED?
– ohutus ja soovitused.
11. KUIDAS ISEPRUUNISTAJAT VALIDA?
12. KUIDAS ISEPRUUNISTUJAT KASUTADA?
1.
MINU KOGEMUS ISEPRUUNISTAVATE TOODETEGA
Esimesed mälestused sooviga saada jumekamat nahka ulatuvad tagasi gümnaasiumi aega. See oli 10. või 11.klass, kui tundsin ennast ebakindlalt sellepärast, et mu nahk on nii hele. Siis käisin esimest korda solaariumis ning kasutasin isepruunistavat kreemi – Dove Summer Glow. Solaariumi püsikundet minust ei saanud, käisin veel mõned üksikud korrad aastas, kui oli soov kerge jume saada või talvel 5 min sooja valgust nautida. Samuti ei tulnud midagi välja isepruunistavast kreemist – oranži triibuline nahk ja see omapärane lõhn tekitavad siiani külmavärinaid. Seega leppisin sellega, et mul on II nahatüüp, mis ei päevitu hästi ega hoia päevitust kaua. Nüüd naudin suvepäikest turvaliselt ning ülejäänud aja enda lumivalget tooni.
Olen enda marmornahaga sõbraks saanud, aga sellest hoolimata tuleb mõnikord tuju isepruunistavat kasutada, nt. kui on tulemas mingi üritus või reis. Samuti hoian ennast päevitusmaailmaga kursis, et oskaksin enda klientidele soovitusi ja kaasaegset tõenduspõhist infot anda.
Olen uurinud klientidelt kliinikus ning ka läbi IG, et millised on populaarsemad isepruunistajad. Siiani on enim nimetatud bränd Vita Liberata, seejärel St. Tropez ja Madara. Vita Liberatalt olen proovinud Fabulous isepruunistavat kreemi (23,90€). Minu nahatooni jaoks ikkagi võõras toon, kasutasin vaid suvel. Mäletan, et lõhn mind ei häirinud ning kreem imendus kergesti ja jäi nahale mõnus. Meeldis rohkem, kui St. Moriz isepruunistav vaht, mida oli raske nahale kanda (kuivas kiiresti) ning toon oli samuti liiga oranž.
2.
MIKS ON ISEPRUUNISTAVAD TOOTED NII POPULAARSED?
Enne 20ndat sajandit seostati heledat nahka kõrgklassi, jõukuse ja iluga. Kasutati erinevaid pleegitavaid toimeaineid ning välditi päikest. 1920ndate keskel suurenes naistele mõeldud ajakirjades artiklite ja reklaamide hulk, kus ülistati päevitunud nahka. Eelkõige “süüdistatakse” selles moeikoon Coco Chaneli, kes end Vahemere kruiisil päikese käes ära põletas ning pärast seda avalikkuse ees kuldse jumega silma jäi. Nüüd tähendas päevitunud nahk jõukust, ilu ja paremat enesetunnet. Isepruunistuvad tooted on turul alates 1960ndatest aastatest.
Uuringute järgi hinnatakse jumekamat nahka siiani atraktiivsemaks, seda seostatakse kõrgema enesehinnangu ja parema kehapildiga.
Ei ole üllatav, et isepruunistavate toodete turg on kasvava trendiga: nahavähi juhtude suurenemise ning UV – kiirguse kahjustava mõju teavitustöö tõttu otsitakse turvalisemaid kuldse jume saamise viise. Ennustatakse, et aastaks 2026 müüakse rahvusvaheliselt $5.5 billioni väärtuses kunstliku jume pakkuvaid tooteid.
3.
KUIDAS ISEPRUUNISTAVAD TOOTED TÖÖTAVAD?
Kaks peamist koostisainet isepruunistavates toodetes on DHA ehk dihüdroksuatsetoon (dihydroxyacetone) – lihtne süsivesik, teise nimega glütseroon ja erütruloos (erythrulose) – samuti süsivesik, mida leidub punastes marjades. On tooteid, mis sisaldavad vaid ühte neist toimeainetest, kuid üsna tihti esinevad nad koos. Mõlemat toimeainet sisaldavad isepruunistajad tagavad püsivama ning loomulikuma jume, sest DHA annab kollakama/pruunikama tooni ja erütruloos punakama.
Nahale kandes reageerivad DHA ja erütruloos vabade aminohapetega naha pindmises kihis (epidermise ehk marrasnaha kihis: startum corneum) vallandades nn. Maillardi reaktsiooni. Selle reaktsiooni tulemusena toodab nahk melanoidiine, mis annavad nahale tumedama tooni – tekib kunstlik jume.
Tekkinud melanoidiinid on küll mingil määral sarnased melaniinile, aga siinkohal on tähtis neil kahel vahet teha:
- Melanoidiin on Maillardi reaktsiooni lõpptulemus: tume pigment (tumedavärviline aine), mis annab nahale kunstliku jume.
- Melaniin on pigment mida toodab enamjaolt melanotsüüt (pigmendirakk). Melaniin annab värvi silmadele, nahale ja karvadele. Melaniini tootmine suureneb UV – kiirgusega kokkupuutel, melaniin on keha loomulik kaitse UV -kiirgusele.
See on tähtis, et vastata küsimusele kas isepruunistavad kreemid vähendavad päikesepõletuse ohtu või kaitsevad UV -kiirguse eest?
Vastus on ei. Isepruunistavad kreemid tekitavad kunstliku jume ning koos sellega võltsi turvatunde: olen ju pruun, enam ära põleda ei saa! On kindlaks tehtud, et inimesed, kes kasutavad isepruunistavaid tooteid teatavad ka suurema tõenäosusega eelnevast päikesepõletusest. Isepruunistavad kreemid ei taga piisavat kaitset UV – kiirguse kahjustava mõju eest (v.a juhul, kui tootesse ei ole lisatud piisav SPF). Kunstlikult loodud jume annab vaid umbes SPF3 ulatuses kaitse.
4.
MIS JUHTUB PÄRAST ISEPRUUNISTAVA TOOTE NAHALE KANDMIST?
Ei ole head ilma halvata ja halba ilma heata.
Hea asi on see, et pärast DHAd või erütruloosi sisaldava toote peale kandmist, tekib nahale umbes 2 -4h jooksul päevitus. Ehk siis paari tunniga on võimalik saada kuldne jume ja seda ilma UV – kiirguse kahjustava mõjuta. Päikeseta “päevitusprotsess” võib kesta 24 – 72h, seega selle aja jooksul võib jume veel tumedamaks muutuda. See ongi Maillardi reaktsioon, millest eelnevalt rääkisin. Just selle reaktsiooni tõttu tekib nahale isepruunistavatele toodetele omane lõhn – kõik, kes kasutanud, siis teavad, seda omapärast kõrbenud “aroomi”.
Halb asi on see, et lisaks tumedamale jumele tekitab Maillardi reaktsioon ka reaktiivseid hapnikuühendeid (ROS:reactive oxygen species) ehk oksüdatiivset stressi. Mistõttu on kehas häiritud vabade radikaalide ja antioksüdantide tasakaal. Vabad radikaalid lõhuvad terveid molekule ja “ründavad” rakke, lagundades ka kollageeni ja elastiini kiude, mille tõttu tekib naha enneaegne vananemine ja kortsud. Asi läheb mitu korda tõsisemaks, kui minna pärast isepruunistava toote nahale kandmist, ilma SPFta, UV – kiirguse kätte. Uuemate uuringute järgi kiireneb vabade radikaalide tekkimine 120%!(Spreipäevituse korral isegi 180%). Seega, päev pärast isepruunistava toote kasutamist peaks vältima UV-kiirgust või kasutama SPF kaitsekreemi, et vähendada suurenenud oksüdatiivse stressi mõju.
Veel on uuringuid, mis näitavad, et regulaarne DHAd (tugevama, kui 5%) sisaldavate toodete kasutamine nõrgestab päikesevalguse mõjul D -vitamiini moodustamist.
Sellest isepruunistuvate kreemide pahupoolest on tootjad teadlikud ning seetõttu üritatakse üldjuhul oma tooteid teistest eristada, muuta paremaks – lisatakse erinevaid antioksüdante, kombineeritakse DHAd erütruloosiga, lisatakse hüaluroonhapet, õlisid, aloe verat, erinevaid lõhnaaineid. Kõik selleks, et peita isepruunistavate toodete omapärast lõhna, muuta kunstliku päevituse toon loomulikumaks ja kestvamaks ning luua niisutatud ja särav lõpptulemus. Kõlab hästi, aga kogu see koostisosade kompott võib olla tõsine nahaärritaja, muutes naha tundlikumaks või tekitada allergiat, harvemal juhul kontaktdermatiiti.
5.
ISEPRUUNISTUVATE TOODETE VALIK
Toopilised ehk lokaalsed isepruunistajad (paikselt kasutatavad, naha peal)
Siia alla lähevad kõik isepruunistavad kreemid, geelid, vahud, spreid, piimad, puudrid ja salvrätid. Enamjaolt sisaldavad kõik need tooted kas DHAd või erütruloosi (või mõlemat koos) ning tekitavad nahas Maillardi reaktsiooni, mille tulemusel hakkab paari tunni jooksul moodustuma kunstlik jume. “Päevitus” püsib ~3-10 päeva ning seda ei ole võimalik veega maha pesta. On olemas ka tooteid, mis on DHA ja erütruloosi vabad, neid võib põhimõtteliselt nimetada keha meigiks, need katavad naha ning toonivad selle jumekamaks ja ühtlasemaks, aga tulevad kergelt vee ja pesugeeliga maha. Sellised tooted sisaldavad tavaliselt karamelli, kreeka pähkli ekstrakti, jojoobi ekstrakti või kakaod.
Euroopa Liidu tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) kinnitusel on kuni 10% DHA sisaldusega isepruunistavate piimade ja kreemide kasutamine ohutu. Enamus poest ostetavaid isepruunistajaid sisaldavad ~3-5% DHAd, profesionaalsed tooted kuni 15% (spreipäevitus).
Isepruunistavad tabletid
Isepruunistuvad tabletid või kapslid on sellised toidulisandid, mis sisaldavad üht või mitut karoteeni (karotenoidi). Karotenoidid on pigmendid mida leidub taimedes, vetikates ja osades bakterites, need on pigmendid, mis annavad taimedele kollase, punase või oranži värvi. Seega võid internetist leiduvate isepruunistavate kapslite pakendil näha selliseid toimeaineid nagu: beetakaroteen, lükopeen, zeaksantiin, kantaksantiin, luteiin, astaksantiin, biksiin.
Antud ained on väikestest kogustes tarbimiseks lubatud ja enamus neist on kasutatavad toiduvärvina (E160, E161). Suurtes kogustes on tarbimine keelatud, sest võivad põhjustada seedeelundkonna probleeme, urtikaariat ehk nõgestõbe, retinopaatiat ja maksa kahjustust.
Isepruunistuvaid tablettide tulemusel koguneb organismis, sealhulgas nahas, pigment. Efekti avaldumine võtab vähemalt 2 nädalat aega.
Melaniini süstid/ nahaalused implantaadid
Internetist leiab võimaluse nahka jumekamas muuta ka süsteprotseduuriga. Organismi süstitakse kunstlik peptiid (valk), mis ergutab melanotsüüte (pigmendirakke) tootma melaniini, mille tagajärjel muutub nahk tumedamaks. Või paigaldatakse naha alla spetsiaalne implantaat. Antud valdkond on reguleerimata ning müügiluba on vaid ravimitele, mis on mõeldud teatud haiguste, nagu porfüüria, sümptomite leevendamiseks.
6.
SPREIPÄEVITUS
Isepruunistuvatest toodetest toon eraldi välja spreipäevituse. Spreipäevituses kasutatakse samuti põhitoimeainena DHAd ehk dihüdroksuatsetooni, aga hoopis suuremas kontsentratsioonis. Ning erinevalt kreemidest ja vahtudest, satub sprei või aerosool, mingil määral ka limaskestadele, silmadesse ning läbi suu ja nina kopsudesse, isegi kui kasutada kaitsevahendeid. Võivad tekkida selliseid kõrvalnähud nagu köhimine, uimasus, pearinglus ja minestamine. Regulaarne sprepäevituse kasutamine võib suurendada riski ka astmale, erinevatele kopsuhaigustele ning vähile. USAs näiteks, ei ole FDA (Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet) heakskiitnud DHA kasutamise spreipäevitus toodetes.
Enamus artikleid mida DHA kohta lugesin tõid välja just spreipäevituse ohtlikkuse.
7.
LOODUSLIK ISEPRUUNISTAJA: sünteetiline vs naturaalne DHA
Dihüdroksuatsetooni on võimalik toota nii sünteetiliselt, kui ka naturaalselt. DHA naturaalne päritolu on tavaliselt suhkrupeet. Mõnede allikate väitel imendub mittelooduslik isepruunistaja sügavamale naha sisse, läbistab rakumembraani ehk seina ja imendub vereringesse (seda just sünteetilise DHA ja lisatud abiainete tõttu). Naturaalne DHA seevastu reageerib vaid naha pindmisemas kihis olevate surnud naharakkudega. Seniks kuni täpsemaid uuringuid ei ole, ütlen ma nii: DHA on DHA, isegi, kui näed selle kõrval sõna looduslik või orgaaniline. Kui ostad toote, mis sisaldab DHAd või erütruloosi, olgu see öko/ orgaaniline või mitte, pead arvestama võimalike kõrvalmõjudega.
Kõrvalmõjusid ei põhjusta ainult DHA, vaid ka lisatud abiained: parfüüm, niisutajad, säilitusained, paksendajad, emulgaatorid, erinevad aktiivained (antioksütandid, vitamiinid jms). Siin soovitan ammust lemmikut: CosmEthics. Selles äpis saad ära märkida enda jaoks mittesobivad ained ning toodet skaneerides tulevad need kohe esile. Samuti on juures selgitav tekst.
8.
ISEPRUUNISTAJAD ja RASEDUS
Euroopa Liidu tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) on nimetanud DHA ohutuks toimeaineks, mis mõjutab vaid naha pindmist kihti ning sellel puuduvad embrüotoksilised omadused. Seega isepruunistavad kreeme, geele ja vahte võib raseduse ajal kuldse jume saavutamiseks kasutada. Küll, aga peab olema uute toodete katsetamisel ettevaatlik. Hormonaalne tasakaal kehas on muutunud ning nahk võib olla tundlikum, kui varem – soovitan toodet katsetada esmalt väiksemal alal. Rasedad ei tohi kindlasti unustada kasutamast regulaarset SPF kaitsekreemi, mis võib juhtuda, kui nahk on jumekas. Hormonaalse tasakaalu muutuste, geneetilise eelsoodumuse ja UV-kiirguse toimel on rasedad riskirühmas melasma (pigmendilaigud) tekkimisele. Samuti ei soovita rasedatele spreipäevitust.
9.
ISEPRUUNISTAJAD ja LASER-/FOTOEPILATSIOON
Enne protseduuri:
Valgusprotseduurid nagu IPL ja laser ei sobi kokku päevitunud nahaga – seda väga lihtsal põhjusel. Need protseduurid toimivad valgusenergial, mis neeldub karvapigmendis – melaniinis (just sellepärast toimivad nimetatud protseduurid vaid tumedatele karvadele). Päevitamine, nii looduslik, kui potsikust saadud, muudab naha jumekamas ning laser või IPL ei oska vahet teha karva ja naha pigmendil. Seega, halvimal juhul, neeldub valgusenergia rohkem nahapigmendis mitte karvapigmendis, tekitades põletust.
Soovitan enda klientidel mitte kasutada isepruunistavaid tooteid vähemalt 2 nädalat enne fotoepilatsioonile tulekut.
Pärast protseduuri:
Foto- ja laseri valgusenergia muundub nahas soojuseks, mis kahjustab karvafollikulit. Sellepärast on ka karvaeemaldusprotseduur veidi ebamugav või valus, impulssi on nahal tunda kuumana. Mistõttu on täiesti normaalne, et pärast protseduuri esineb ärritust – nahk võib olla punetav, tundlik ja esineda võib karvanääpsu turset (täpid, mummud). Ärritus kestab tavaliselt tund – paar, harvem mitu päeva kuni nädal. Sel ajal tuleks kasutada nahka rahustavaid kreeme/geele ning vältida muid toimeaineid, sealhulgas isepruunistajaid. DHA reaktsioon võib nahka veel rohkem ärritada. Pärast protseduuri soovitan oodata 3 – 5 päeva enne, kui uuesti isepruunistuvat kreemi kasutada.
10.
KAS ISEPRUUNISTAJAD ON TURVALISED?
Päevitunud nahk, olenemata viisist kuidas see saavutati, tähendab alati mingit nahakahjustust.
Kui jume saamiseks võrrelda päikese käes peesitamist, solaariumilampe ja isepruunistavaid kreeme, siis jah, isepruunistavad kreemid on neist kõige turvalisem variant, aga kindlasti mitte 100% turvaline. Jagan mõned nipid, mis aitavad vähendada ka eelnevalt väljatoodud isepruunistavate toodete pahupooli:
- REGULAARNE SPF – Tumedam jume võib anda eksliku turvatunde. Eriti tähtis on tagada kaitse UV – kiirguse eest 24h jooksul pärast isepruunistava toote kasutamist, et vähendada liigset oksüdatiivset stressi. Kaitse ennast SPF 30 – 50 kaitsekreemiga, kandes seda nahale vähemalt 2x päevas.
- ANTIOKSÜDANDID – on “abimehed”, mis aitavad vähendada oksüdatiivset stressi. Väheneb vabade radikaalide poolt tekitatud kahju rakkudele. Välispidiselt: võimalusel vali isepruunistaja kuhu on lisatud antioksüdante. Samuti võib osta eraldi antioksüdantidega seerumi või kreemi, nt. C- vitamiini baasil. Seespidiselt: jälgi, et toitud mitmekesiselt – igapäevases menüüs oleks piisavalt puu-, juur- ja köögivilju, kala, seemneid, pähkleid.
- KASUTA HARVA – seniks kuni täpsemaid uurniguid ei ole, naudi enda päevituseta nahka ning jäta isepruunistav kreem pigem erilisteks kordadeks.
- VALI KREEM/VAHT SPREIPÄEVITUSE ASEMEL – uuringud on tõestanud, et kõrgema DHA sisaldusega tooted tekitavad regulaarsel kasutamisel suurema tõenäosusega ärritust, eriti spreipäevitus, mille osakesed võivad sattuda limaskestadele ja kopsu.
11.
KUIDAS ISEPRUUNISTUVAT TOODET VALIDA?
Kuivale nahale sobivad paremini kreemid ja piimad ning sellised isepruunistajad kuhu on lisatud nt. hüaluroonhape. Rasusemale vahud ja geelid, sest need kuivavad kiiremini ja on kergema koostisega. Väga heleda nahatooniga inimestele soovitan toonivat ihupiima või isepruunistajat millele on märgitud sõna fair, siis jääb lõpptulemus võimalikult loomulik. Tumedama nahatooniga inimestel on lihtsam kasutada ka medium ja dark toone.
Vali tooted, mille koostisosade nimekirjas näed selliseid aineid: E – vitamiin, aloe vera, hüaluroonhape, kibuvitsaõli, vaarikaseemne ekstrakt, C-vitamiin jm.
12.
KUIDAS ISEPRUUNISTUVAT KREEMI KASUTADA?
Kõigepealt alusta naha ettevalmistusega – pese ja koori nahk ning eemalda karvad (soovituslikult eelmisel päeval). Kui nahk on sile ja pehme jääb ka isepruunistav toode nahale ühtlasemalt. Samuti aitab laike ja triipe vältida spetsiaalne aplikaatorkinnas ja ringjad liigutused, toote nahale kandmisel. Vahud ja geelid kuivavad kiiremini, seega, kui oled veel algaja, siis on lihtsam alustada kreemist.
Hakka toodet nahale kandma jalgadelt, sest kummardamisel tekivad nahavoldid, mis võivad jätta kõhu triibuliseks, kui sinna enne kreemi määrid. Less is more – pigem võta kindale vähem toodet, alati saab juurde võtta. Kui lähed kreemiga liiale, siis ei imendu see korralikult naha sisse ning suurema tõenäosusega määrid ära enda riided või voodilinad.
Pärast isepruunistava toote nahale kandmist, pane mängima enda lemmik muusika või podcast ning oota, et nahk ära kuivaks. Soovitan oodata vähemalt 10min, enne, kui riidesse paned või magama lähed. Päev pärast isepruunistava toote kasutamist väldi sauna ning trenni ehk siis liigset higistamist. Ning nädala jooksul ära unusta enda nahka niisutada kehakreemi või -õliga.
Selleks korraks isepruunistavatest kõik. Lisaküsimused alla kommentaaridesse või läbi IG. Samuti ootan huviga veel tootesoovitusi ja Teie kogemusi isepruunistavate toodetega!
Tervislikku kevadet!
L.R
Allikad:
1. Gallagher, Mary Exposure to Dihydroxyacetone in Sunless Tanning Products, Journal of the Dermatology Nurses’ Association: 1/2 2018 – Volume 10 – Issue 1 – p 11-17
2. Scientific Committee on Consumer Safety SCCS opinion on Dihydroxyacetone – DHA (1,3-Dihydroxy-2-propanone) CAS No. 96-26-4
3. Garone M, Howard J, Fabrikant J. A review of common tanning methods. J Clin Aesthet Dermatol. 2015;8(2):43‐47.
4. https://www.tai.ee/images/Vahihaigestumus_Eestis_2016.pdf
5. Brenner M, Hearing VJ. The protective role of melanin against UV damage in human skin. Photochem Photobiol. 2008;84(3):539‐549. doi:10.1111/j.1751-1097.2007.00226.x
6. Ciriminna, R., Fidalgo, A., Ilharco, L. M., Pagliaro, M. Dihydroxyacetone: An Updated Insight into an Important Bioproduct. Chemistry Open, Vol 7-3. 2018
7. Roger V. L., Fong, J. A., Robert, M. Sayre. In Vivo Formation of Maillard Reaction Free Radicals in Mouse Skin. Journal of Investigative Dermatology, Vol 117, Issue 3. 2001.
8. Hematillake, D. An Analysis of the Toxicity of Dihydroxyacetone In Spray Tanners When Exposed To Ultraviolet Radiation. The Journal of Student Science and Technology, Vol 10, Issue 1. 2017.
