5 PÄIKESEKAITSE VIGA

Päikesekaitsekreem – igavene vestlusteema minu töös. SPF faktoriga kreemi vajalikkusest ja naha tervisest räägitakse üha rohkem ning teadlikkus UV -kiirguse kahjustavast mõjust on juba massides. Võib olla oled tubli ja kasutad päikesekaitset regulaarselt, aga kas teed seda ikkagi õigesti? Vaata järgi: kirjutasin kokku 5 tüüpilist viga, mida tehakse SPF kaitsekreemi kasutamisel.

1. Päikesekreemi mittekasutamine

Kõige suurem viga on SPF kaitsekreemi üldse mittekasutamine. September – oktoober veedan tööpäevad tehes valdavalt IPL fotoravi (võib olla oled kuulnud sõna fotonoorendus), kes ei tea mis protseduuriga on tegu, siis lühidalt kokkuvõttes: IPL fotoravi vähendab naha punetust ja pigmenti ehk ühtlustab nahatooni ning samuti ergutab kollageeni tootmist, nahk muutub pringimaks. Miks ma sellest räägin? Sest antud protseduuri teen justnimelt päikesekahjustunud nahale. Muredele mida saab suurel määral ennetada!

Pärast suve, kui jume hakkab ära kaduma, tuleb nähtavale hoopis punetus ja pigmendilaigud. Võttes harjumusse kasutada iga päev SPF30 – 50 kaitsekreemi saad ära hoida fotovananemist – punetavat, pigmendilist ja lõtva nahka ning hoida raha kokku protseduuridelt. See on absoluutselt kõige lihtsam ning odavaim ilunipp.

Fakt: Nahaprobleemi melsama – pigmendilaigud, mis tekivad liigse UV-kiirguse, hormonaalse ebatasakaalu ning geneetilise eelsoodumuse tagajärjel, esimene ravi on justnimelt regulaarne SPF50.

2. Liiga vähe kreemi

Kasutad kreemi, aga liiga vähe. SPF kreemi peab nahal olema piisavalt, et moodustuks ühtlane kaitsekiht. Terve täiskasvanud inimese keha peale kulub umbes üks pisike pitsitäis kaitsekreemi, nii, et ära koonerda! Näole võiks määrida ~pool teelusikatäit kreemi. Samuti meeldib mulle dr. Sam Buntingu 13 dot meetod:

https://www.instagram.com/p/BkVaPPxhVgP/

Ülemisel pildil suve algus, alumisel juuni kuu. Kerge jume on tekkinud, sest 100% päikesekaitset ei saavuta ka kõige eeskujulikuma päikesekaitsekreemi kasutamisega.

3. SPF 1x päevas

Kolmas väga suur viga mida SPF kaitsekreemi kasutamisel tehakse on see, et kreem kantakse nahale korra päevas, tavaliselt hommikuti. See on muidugi täiesti okei, kui lähed pikaks päevaks tööle siseruumidesse ning ei istu akna all. Inimesed, kellel on vaba päev, õues liikumist rohkem, välitöö või ka nt. auto- või bussjuhid, peavad arvestama sellega, et SPF 30 – 50 annab ~98% kaitse ainult 2 -3ks tunniks. Pärast seda ei ole kreem nahal enam ühtlaselt ning kaitseprotsent langeb. Sama kehtib pärast ujumist või intensiivset higistamist, mitte ükski kreem ei ole 100% veekindel.

Kui olen selle põhitõe klientidele ära selgitanud, saan kohe esimese ja kõige populaarsema küsimuse: kuidas ma uuendan kaitsekreemi, kui nahal on jumestus?

Muidugi on kõige tähtsam see, et lood meigi alla tugeva esmase kaitsekihi ehk siis soovitan alati mineraalset (füüsikalist) 30 – 50 päikesekaitset. Päeva jooksul saad SPF kaitset uuendada kasutades puudrit, mis on SPF 30 – 50 faktoriga, see on kõige lihtsam ja kiireim viis.

Aga SPREI? Miks ma ei soovita sprei SPFi meigi peale on  see, et enamus inimesi kasutab seda valesti.  Sprei – päikesekaitse tuleb lasta kätele või ohtralt näole ning seejärel näonahka masseerida, nii nagu teeksid ka kreemiga. Kui lased lihtsalt 15-30cm kauguselt, ilma masseerimata, siis on kaitse minimaalne – raiskad nii toodet kui raha.

4. SPF faktoriga kreemid ei sobi mulle

Üks põhjus miks päikesekreemi ei kasutata on muidugi see, et naha fotokahjustust – punetust, pigmenti ja nahalõtvust ei näe kohe – kõigepealt tekib ju kena jume ning võimalik nahakahjustus ei tule pähegi. Praegu räägitakse väga palju SPFi vajalikkusest, aga kaitsekreemi kasutamise harjumus alles jõuab Eesti inimeste igapäevaellu. See võtab aega.

Teine suur põhjus, mida kliendid nimetavad on see, et kaitsekreemid on ebameeldivad. Liiga paksud, jätavad näole valge maski, tekitavad ummistusi, rulluvad näol, lõhnavad imelikult jms. Kui kasutad midagi, mis su näonahaga ja meeltega ei sobi, siis on täiesti normaalne, et tekib vastuhakk ning kreem jääb kappi seisma. Seda on lihtne parandada, Eestis on poodides ja apteekides juba suur valik kaitsekreeme, sobiva leiab igaüks. Rasusema nahaga inimestele sobivad pigem emulsioonid, spreid ja geelkreemid. Kuivema nahaga vali kreemid. Samuti on eraldi kreemid lastele, tundliku nahaga inimestele ja allergikutele. Saad valida füüsikalise või keemilise kaitse. Parfüümiga ja ilma. Puhta päikesekaitse või päevakreemi kus juba on SPF faktor sees või hoopis toonitud. Valik on tohutu, olen sellel kevadel – suvel kasutanud juba kolme erinevat päikesekaitset:

5.  Ebapiisav nahapesu

Ma lausa jumaldan õhtust näopesu, nimetan seda tihti mini-SPAks. Näo pesemine meigist, päikesekaitsest ja erinevast keskkonna saastest ja see värske tunne, mis pärast mõnusat niisutavat kreemi või maski jääb – amazing! Isegi kui sa ei ole suur nahahooldusefänn ja igasugune lisasamm või mask on liig, siis hoia kokku ükspuha mille pealt, aga mitte õhtuse näopesu pealt! Tihti soovitan double cleanse meetodit, oleneb muidugi näonahast, aga SPFi lihtsalt saab eriti lihtsalt kätte õlipuhastusega. Siin kehtib tõde, millest rääkisin ka mitsellaarvee postitusessarnane seob sarnast. Nahk on vaja puhastada, et vähendada ummistusi ja põletikku ning naha enneaegset vananemist.

Korralik näopesu ja naha toitmine päeva lõpus on eriti tähtis, sest nii valmistad naha ette öiseks uneks – perioodiks, kus stressihormooni tase langeb, keha toodab rohkem kasvuhormoone ning samuti elavneb kollageeni tootmine – keha uuendab ja parandab ennast! Mõtle korraks millist “kütust” sa sel hetkel enda nahale pakud? Kas terve päev nahal istunud päikesekaitse, meik ja õhusaaste kõlavad hästi?

Veel on tähtis:

  • SPF50 kaitsekreem annab ~98% kaitse, sul ei ole vaja SPF80 või SPF100, mitte ükski kreem ei anna 100% kaitset! Tähtsam on päeva jooksul kreemi uuendamine!
  • Päikesekaitse kanna nahale viimasena või eelviimasena kui kasutad meiki. Kõigepealt seerum või kreem, siis SPF ja seejärel meik.
  • Parim päikesekaitse on alati riie – võimalusel kanna kaabut või nokatsit.
  • Ära unusta kaela, dekolteed ja käsi! Oled kuulnud lauset, et vanust vaadatakse kaela ja käte järgi?
  • Kanna 100% UV-kaitsega prille.
  • ÄRA UNUSTA – päike on kasulik! Päikesevannid, eriti Eesti pimedas kliimas, on kehale ja ajule asendamatud. 10 -30min

Päikesekaitse on nii lai teema, küsimusi esita julgelt kommentaarides või Instagrammis ning jaga ka enda nippe ja lemmik päiksekaitsetooteid. Oled eriarvamusel? Kirjuta ka julgelt ja tekitame arutelu.

L.R

Follow:
Liisa Raudmets
Liisa Raudmets

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

sotsiaalmeedia


Looking for Something?