STRESS FREE FROM: Stressihormoon ja selle mõju kehale

Jaa, jaa – ma tean, et stress on halb. Aga miks?

Stressi situatsioonis reageerib meie keha kiiresti ning organismi paiskub hormoon nimega kortisool. Kui ärev olukord möödub, siis langeb ka kortisooli tase. Tänapäeval on, aga üpris tavaline, et stressi periood on pikk ning kortisoolil ei olegi võimalust langeda. Väga kauakestva stressiperioodi tulemus võib lõppeda ka sellega, et neerupealsed (mis kortisooli toodavad) ei suuda enam vastu pidada ning kortisooli tase just vastupidi muutub liiga madalaks.

Nii nagu kõigega siin elus, peab ka kortisooli tase kehas olema tasakaalus – mitte liiga kõrge ega liiga madal!

Kortisoolil on organismis äärmiselt tähtsad ülesanded – see vastutab sinu isude, seedimise, vererõhu, unetsükli, füüsilise aktiivsuse ja stressiga toimetuleku eest. Kortisool tõstab glükoosi taset veres. Glükoos omakorda annab meile energiat.

Liiga kõrge kortisooli tase

Kõik peaks olema kuulnud väljendit võitle või põgene! See on inimorganismi sisse kodeeritud närvisüsteemi reaktsioon – Kui näed järsku tiigrit või karu, siis keha reageerib sellele järsu kortisooli tõusuga, mille tagajärjel tõuseb glükoosi tase ja vererõhk, et oleks piisavalt energiat ja hapnikku, kas siis jooksmiseks või võitluseks! Kui oht on möödas siis kortisooli tase normaliseerub.

Pideva stressi mõjul saavad neerupealsed koguaeg signaali, et kortisooli tuleb veel ja veel toota ning kehas tekivad sümptomid nagu kõrge vererõhk, kõrge veresuhkru tase ja nõrk immuunsussüsteem, mis omakorda võivad põhjustada:

1. Glükoosi taseme muutus veres, diabeet – kortisool tõstab glükoosi taset veres ning pidev kõrge veresuhkru tase võib viia diabeedini.

2. Ülekaal, keha rasva% suurenemine – stressi ajal keha kaitseb ennast ning hakkab “varuma” rasva. Eriti just keskkoha juurde.

3. Tujumuutused, depressioon, mäluhäired – kõrge kortisool vähendab aju aktiivsust ning häirunud on emotsioonide tajumine ja töötlemine (sarnane ajukeemia muutus on ka depressiooni puhul).

4. Haavad paranevad aeglasemalt.

5. PCOS ehk polütsüstiliste munasarjade sündroom.

6. Unehäired

Liiga madal kortisooli tase

Kui kehas on pikka aega olnud liiga kõrge kortisooli tase, siis tihti järgneb sellele uus mure – liiga madal kortisooli tase. Neerupealsed on kurnatud, keha on olnud pideva stressi all ning tulemuseks on kerge ärrituvus, läbipõlemine, depressioon, madal vererõhk ja pessimism.

Lahendus

1. TOITUMINE

  • Vähenda või eemalda menüüst alkohol – alkohol tõstab kortisooli taset, efekt püsib 24h (isegi kauem).
  • Vähenda kofeiini tarbimist – samuti tõstab kortisooli taset.
  • Vitamiin C – alandab kortisooli taset veres, iga päev 1500mg (NB! kui tekitab kõhulahtisust, siis võib võtta 1000mg).
  • Vitamiin B5 – Stressi-perioodil hoolitseb selle eest, et kortisooli ei toodetaks üle. Jällegi turvaline vitamiin, mida võib võtta juurde 500mg päevas.
  • Kalaõli – Kalaõli vähemalt 3000 -4000mg päevas on teaduslikult tõestatud vähendamaks kortisooli taset. Kasutatakse ka depressiooni ravis. NB! Vedeldab verd.
  • L – Teaniin – aminohape mida leidub rohelises tees. 250 – 400mg päevas vähendab stressi ja ärevust.
  • L – Türosiin – aminohape, oluline neurotransmitter. 1000mg päevas.

Igasugused muutused toitumises on soovitatav sisse viia järk – järgult ning alati on parim konsulteerida enda perearsti, eriarsti või toitumisspetsialistiga!

2. ELUSTIIL

  • Mine massaaži – massaaž aitab leevendada lihaspingeid ja on lõõgastav.
  • Laula! – Sa ei pea isegi sõnu teadma, mõtle ise midagi välja. Näiteks samal ajal kui süüa teed või dušši all oled. Laulmine ergutab teatud aju osa (hipokampus) ning parandab aju verevarustust.
  • Nõelravi – regulaarsed nõelravi protseduurid on samuti näidanud suurt mõju stressi vähendamisel.

3. KEHA & VAIMU HARJUTUSED

  • Kõhu ehk diafragma hingamine – Selline hingamine on omane beebidele ja magavale inimesele, seda kasutatakse joogas, meditatsioonis ja tai chis. Õhk hingatakse sügavale kopsudesse ja samas tempos ka välja.
  • Meditatsioon ja rahulik istumine – Proovi iga päev 10 – 20min rahulikult istuda/lamada ja jälgida enda hingamist, lülitu välja ümbritsevast ja enda mõtetest. Algul suudad võib olla ainult paar minutit! Iga korraga läheb lihtsamaks. 🙂
  • Lihaste lõõgastamine – see on huvitav tehnika, mille puhul tuleb keskenduda ühele kehaosale (lihasele) ja see lõdvestada.
  • Jooga – jooga on hea nii kehale kui vaimule. Jooga venitab ja toonib lihaseid ning rahustab vaimu.
  • Mindfulness – tänapäeval üha rohkem populaarsust koguv teraapia. Mindfulness keskendub siin ja praegusele, ilma kriitikata. Pane tähele kuidas liigud, mida mõtled, tunned ja haistad ning vajadusel lase neil mõtetel minna.

    Aitäh lugemast!
    L.R

Follow:
Liisa Raudmets
Liisa Raudmets

1 Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Looking for Something?