Jääklaigud ehk põletikujärgne punetus & pigment

Kaks lühendit mida tõelised nahahoolduse fännid juba kindlasti teavad ning mida kasutatakse üha rohkem nahahooldustoodete turunduses – PIH (post inflammatory hyperpigmentation) ehk põletikujärgne hüperpigmentatsioon ja PIE (post inflammatory erythema) ehk põletikujärgne erüteem. Selles postituses selgitan lahti, mida täpselt kujutab endast põletikujärgne hüperpigmentatsioon ja erüteem ehk punetus, nagu ikka lisan ka protseduurid ja tooted, mis antud murede puhul sobivad.

SISUKORD

1. PIH – PÕLETIKUJÄRGNE HÜPERPIGMENTATSIOON
mis see on?
miks ja kuidas PIH tekib?
erinevad variandid
PIH ravi
toimeained, mis sobivad PIH hoolduseks
2. PIE – PÕLETIKUJÄRGNE ERÜTEEM ehk PUNETUS
mis on PIE ja kuidas tekib?
PIE ravi
toimeained PIE hoolduseks
3. PÕLETIKUJÄRGNE HÜPOPIGMENTATSIOON
põletikujärgse hüpopigmentatsiooni ravi
kasutatud allikad

Mõlema probleemi puhul on tegemist pigmentatsioonihäiretega, mida nimetatakse ka jääklaikudeks. Need jäävad nahale pärast põletiku taandumist ning võivad jätta mulje nagu nahk oleks veel põletikuline. Põletikujärgne hüperpigmentatsioon võib olla inimese jaoks sama häiriv, kui oli nahapõletik. PIH ehk põletikujärgse hüperpigmentatsiooni puhul on nahal nähtavad hele- ja tumepruunid kuni mustad laigud. PIE ehk põletikujärgse erüteemi puhul jäävad nahale punakad – lillakad laigud. PIE mõiste on dermatoloogias võrdlemisi uus ning on dermatolooge, kes seda siiani ei kasuta ning liigitavad põletikujärgse punetuse pigmendi alla, mis ei ole otseselt vale. Mõlemad probleemid on tavaliselt inimeste jaoks kosmeetilised häirivad ning võivad põhjustada psühholoogilist ning sostiaalselt stressi.

PIH – PÕLETIKUJÄRGNE HÜPERPIGMENTATSIOON

mis see on?

Nagu nimigi reedab, siis on tegu pärast põletikku nahale jäänud pigmentatsiooni häirega. Põletiku järgselt on nahala jäänud, ümbritseva nahatooniga võrreldes, tumedamad laigud/kolded. Põletikujärgne hüperpigmentatsioon võib esineda kõikidel inimestel, olenemata soost, vanusest ning fototüübist. Riskirühmas on tumedama nahatüübiga inimesed, kõige tüüpilisemalt tekib PIH III – VI fototüübiga inimestel.

Fitzpatrick ja ITA baasil tabel, seletamaks naha fototüüpe. Fitzpatrick jagab naha fototüübid kategooriatesse vastavalt sellele kuidas nahk reageerib päikesevalgusele, kas ja kuidas tekib jume. ITA on uuem klassifitseerimise süsteem, mille puhul jagatakse naha fototüübid kategooriasse vastavalt naha pigmendile. Lisan siia selgitava tabeli ja päikesekaitse soovituse ekspertkomisjonilt, Euroopa Dermatoloogia ja Veneroloogia Akadeemilisest ajakirjast:

miks ja kuidas PIH tekib?

Põletikud mille tagajärjel võib tekkida hüperpigmentatsioon on väga erinevad – kõige tüüpilisemaks on akne, kuid samuti võib PIH ilmenda pärast atoopilist dermatiiti (AD), herpese viirust, allergilisi lööbeid või psoriaasi taandudes. Samuti võib PIH tekkida pärast nahavigastust, sh ka pärast esteetilisi protseduure, mille puhul on tegu kontrollitud nahavigastusega. Sagedasemad nahatraumad, pärast mida võib nahale jääda PIH on erinevad hõõrdumised, päikesepõletus, füüsilised vigastused. Tüüpilisemad esteetilised protseduurid, mis võivad tekitada põletikujärgset hüperpigmentatsiooni on keemiline koorimine, IPL- ja laserravi ning krüoteraapia.

Põletik stimuleerib läbi keerulise protsessi melanotsüüte (pigmenirakke) tootma rohkem melaniini (pigmenti) ning see kantakse ebaühtlaselt edasi ümbritsevatesse keratinotsüütidesse (naharakkudesse). PIH-le on omased erineva suuruse ja tumedusega, ebaselgete piirjoontega kolded/laigud, mis jäävad nahale kohtades, kus eelnevalt esines põletik. Need laigud võivad olla helepruunid või ka praktiliselt mustad.

erinevad variandid:

Põletikujärgset pigmentatsiooni jagatakse kliiniliselt kaheks: epidermaalne ja dermaalne. Epidermaalne ehk pindmisem pigment on tavaliselt hele- kuni tumepruun. Selline pigment võib ka ise üsna hästi taanduda, paari kuu kuni aastaga. Dermaalne ehk sügavam pigment on sinaka-halli varjundiga ning püsib sageli aastaid.

PIH RAVI

Põletikujärgse hüperpigmentatsiooni ravi võib sageli kujuneda üsna suureks väljakutseks. Seetõttu on väga tähtis rõhku panna ennetusele – põletiku õigeaegne ravi, õige haavahooldus vigastuse korral ning esteetiliste protseduuride puhul nahka ettevalmistav hooldus/-ed ning õige naha taastamine pärast protseduuri.

Hüperpigmentatsiooni ennetuse ja vähendamise seisukohast on regulaarne päikesekaitsekreem kogu protsessi vundament. Iga päev tuleb kasutada laia spektriga, SPF50+ kaitsekreemi, soovitatavalt raudoksiidiga, mis annab mingil määral kaitse ka nähtava valguse eest (HEV – high energy visible light). Raudoksiidi sisaldavad üldiselt toonitud SPF tooted.

Ravis saab kasutada erinevaid toopilisi ehk pindmiseid toimeaineid, nagu AHA/BHA happed ning erinevad antioksüdandid. Viimastel aastatel on lisandunud uued ravivõtted, kus kasutatakse ka süsteemset ravi, näiteks suukaudne traneksaamhape (teaduslikku kirjandust veel selle kohta palju ei ole).

toimeained, mis sobivad PIH nahahoolduseks:

Toimeaine valikul tuleb lähtuda nahatüübist ja seisukorrast. Rolli mängivad ka kliendi iseärasused ja eelistused. Aktiivainete kasutamisel ei kehti reegel “mida rohkem, seda uhkem” – ma ei soovita kasutada mitmeid erinevaid aktiivaineid korraga. Toimeaine valikul pea nõu enda kosmeetiku, nahaõe või -arstiga.

Tootesoovitused PIH jaoks on üleval minu Shoplistis: https://shoplist.us/collections/44834.

Protseduuridest sobivad PIH raviks keemiline koorimine, IPL fotoravi, laserlihvimine, mikronõelumine ja laserlihvimine.

PIE – PÕLETIKUJÄRGNE ERÜTEEM ehk PUNETUS

mis on PIE ja kuidas tekib?

PIE puhul on tegu lokaliseeritud punetusega, mis on jäänud nahale pärast põletikuprotsessi. Põletiku ajal on suurenenud põletikku tekitavate tsütokiinide (valkude) süntees ning samuti neoangionees ehk uute veresoonte tekkimine. Põletiku vähenemise ajal toimuvad kapillaaride (pisikeste veresoonte) struktuuris laienemised, mis ei ole paljale silmale täpselt nähtavad ning paistavad üldise punetusena. Seetõttu näevad laigud naha peal välja punakad – lillakad. Riskirühmas on heledama fototüübiga, Fitzpatrick skaalal I – III, inimesed.

PIE RAVI

Nii nagu PIH, võib ka PIE paraneda iseenesest aja jooksul, aga seda väga aeglaselt. Mõningatel juhtudel ei ühtlustugi punetavad laigud ümbritseva nahatooniga ning vajalik on sekkumine esteetiliste protseduuridega.

Põletikujärgse erüteemi korral on pindmistest toimeainetest vähem kasu, kui PIH puhul. Sageli soovitatakse ravimeetodiks IPL- ja/või laserravi.

PIE näide minu igapäeva tööst. Olen kliendile teostanud keemilise koorimise, IPL fotoravi ja laserlihvimise protseduure, et nahatooni ühtlustada. Samuti on korrigeeritud kodune nahahooldus. https://www.instagram.com/p/B1ejwkBgTDS/

toimeained PIE hoolduseks:

Tootesoovitused PIE jaoks on üleval minu Shoplistis: https://shoplist.us/collections/44842.

PÕLETIKUJÄRGNE HÜPOPIGMENTATSIOON

On veel kolmaski põletikujärgne pigmentatsioonihäire, aga sellest räägitakse tavaliselt vähem – hüpopigmentatsioon ehk olukord, mil pärast põletikku või erinevaid nahavigastusi jäävad nahale ümbritsevast nahatoonist heledamad laigud.

Taaskord probleem, mis võib tabada nii mehi, kui naisi erinevas vanuses ning olenemata fototüübist. Suuremas riskirühmas on tumedama fototüübiga inimesed. Hüpopigmentatsioon ei ole saanud nii suurt tähelepanu, kui hüperpigmentatsioon ning seetõttu on ka kirjandust antud teemal vähem. Täpset tekkepõhjust, nii nagu ka hüperpigmentatsiooni puhul, ei saa sageli välja tuua. Välja on pakutud erinevaid põhjuseid nagu vähenenud melaniini produktsioon, blokeeritud melanosoomide ülekanne ümbritsevatele keratinotsüütidele ja pigmendirakkude ehk melanotsüütide hävimine. Viimane variant on vähem levinud, pigem on hüpopigmentatsiooni korral tegu aeglustunud/vähenenud melanogeneesiga ehk pigmendi tootmisega.

PÕLETIKUJÄRGSE HÜPOPIGMENTATSIOONI RAVI

Nagu PIH ja PIE, võib ka hüpopigmentatsioon paraneda iseeneselikult, nädalate või kuude jooksul. Sageli on, aga need probleemid inimese jaoks häirivad, sest pigmendihäired on teistele inimestele nähtavatel kehapiirkondadel ning seega otsitakse abi varem.

Hüpopigmentatsiooni ravis kasutatakse spetsiaalseid toopilisi ehk pindmiseid ravimeid nagu kaltsineuriini inhibiitorid (KNI) – pimekroliimus, prostaglandiini analoogid ja steroidkreemid. Protseduuridest soovitatakse nn PUVA, mis on psoraleen (ravim, mis muudab naha tundlikumaks UV kiirgusele)  + UVA kiirgus. Kui PIH ja PIE ravi võib alustada omal käel ja käsimüügi toodetega, siis hüpopigmentatsiooni korral, soovitan kohe pöörduda dermatoloogi vastuvõtule.

Esteetilistest protseduuridest võib teostada mitte-ablatiivset fraktsionaalset laserlihvimist, soovituslik protseduuride arv on 2-4x, 4-6 nädalaste intervallidega. Laserravi efektiivsus on ~25-75%. Toopiliste ravimite kombioneerides soovitatakse ka mikronõelumist, millel on vähem kõrvalnähte, kui laseril, sest puudub termaalne vigastus (kuumus).

Ootan küsimusi ja tagasisidet nii kommentaaridesse, kui läbi IG! Loodan, et ka need nahaprobleemid said veidi selgemaks!

L.R

Kasutatud allikad:

• Wong ITY, Richer V. Prophylaxis of Post-Inflammatory Hyperpigmentation From Energy-Based Device Treatments: A Review [Formula: see text]. J Cutan Med Surg. 2021 Jan-Feb;25(1):77-86. doi: 10.1177/1203475420957633. Epub 2020 Sep 15. PMID: 32929988.
• Silpa-Archa N, Kohli I, Chaowattanapanit S, Lim HW, Hamzavi I. Postinflammatory hyperpigmentation: A comprehensive overview: Epidemiology, pathogenesis, clinical presentation, and noninvasive assessment technique. J Am Acad Dermatol. 2017 Oct;77(4):591-605. doi:
• Cardinali G, Kovacs D, Picardo M. Mechanisms underlying post-inflammatory hyperpigmentation: lessons from solar lentigo. Ann Dermatol Venereol. 2012 Dec;139 Suppl 4:S148-52. doi: 10.1016/S0151-9638(12)70127-8. PMID: 23522630.
• Goh, Chee Leok; Abad-Casintahan, Flordeliz; Chow, Steven K. W.; Kubba, Raj; Miyachi, Yoshiki; Noppakun, Nopadon; See, JoAnn; Suh, Dae Hun; Xiang, Leihong Flora; Kang, Sewon (2014). Evaluating acne-related post-inflammatory hyperpigmentation is a challenge even amongst experts. The Journal of Dermatology, 41(12), 1106–1108. doi:10.1111/1346-8138.12667 
• Isedeh, P.; Kohli, I.; Al-Jamal, M.; Agbai, O.N.; Chaffins, M.; Devpura, S.; Mahan, M.; Vanderover, G.; Lim, H.W.; Matsui, M.S.; Hamzavi, I.H. (2016). An <i>in vivo</i> model for postinflammatory hyperpigmentation: an analysis of histological, spectroscopic, colorimetric and clinical traits. British Journal of Dermatology, 174(4), 862–868. doi:10.1111/bjd.14184 
• Bae-Harboe YS, Graber EM. Easy as PIE (Postinflammatory Erythema). J Clin Aesthet Dermatol. 2013;6(9):46-47.
• Jakhar, Deepak; Kaur, Ishmeet  (2019). Topical 5% Tranexamic acid for acne-related post inflammatory erythema. Journal of the American Academy of Dermatology, (), S0190962219328233–.         doi:10.1016/j.jaad.2019.09.074    
• http://www.derma.ee/articles.php?id=8
• Min, S; Park, S; Yoon, J; Kwon, H; Suh, D (2016). Fractional Microneedling Radiofrequency Treatment for Acne-related Post-inflammatory Erythema. Acta Dermato Venereologica, 96(1), 87–91. doi:10.2340/00015555-2164 
• Panchaprateep, Ratchathorn; Munavalli, Girish (2015). Low-fluence 585 nm Q-switched Nd:YAG laser: A novel laser treatment for post-acne erythema. Lasers in Surgery and Medicine, 47(2), 148–155. doi:10.1002/lsm.22321 
• Madu, Pamela N.; Syder, Nicole; Elbuluk, Nada  (2020). Postinflammatory Hypopigmentation: A Comprehensive Review of Treatments. Journal of Dermatological Treatment, (), 1–13.         doi:10.1080/09546634.2020.1793892    
• V. Vachiramon; K. Thadanipon (2011). Postinflammatory hypopigmentation. , 36(7), 708–714. doi:10.1111/j.1365-2230.2011.04088.x 
• Passeron, T., Lim, H. W., Goh, C. ‐L., Kang, H. Y., Ly, F., Morita, A., … Krutmann, J. (2021). Photoprotection according to skin phototype and dermatoses: practical recommendations from an expert panel. Journal of the European Academy of Dermatology and Venereology, 35(7), 1460–1469. doi:10.1111/jdv.17242 
• Wu, Yue et al. “Utilization of Individual Typology Angle (ITA) and Hue Angle in the Measurement of Skin Color on Images.” (2020).
• Callender, Valerie D.; St.Surin-Lord, Sharleen; Davis, Erica C.; Maclin, Marissa (2011). Postinflammatory Hyperpigmentation. American Journal of Clinical Dermatology, 12(2), 87–99. doi:10.2165/11536930-000000000-00000